„Renoveerimine pikendab hoone eluiga, vähendab energiakulu ning annab hoonele värske ilme. Korteriühistud on end renoveerimise kasudega väga hästi kurssi viinud ning valmisolek ja soov oma kodu korda teha aina kasvab,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.
„Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada,“ märkis minister. „Samuti pöörame tähelepanu piirkondadele, kus on madalamad sissetulekud ja kinnisvara väärtus.“
Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja töödest 30–50 protsenti. Toetusmäär on kõrgem madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades, väikestel majade ja muinsuselamute renoveerimisel, lifti ehitamisel ning tehaselisel rekonstrueerimisel.
Erinevalt eelmistest voorudest ei jagata toetust enam vastavalt taotluse esitamise kiirusele. Korteriühistutel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse kõik taotlused majas tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleb üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel kehtivad ja korrektsed.
Hindamisel pannakse taotlused pingeritta viies erinevas eelarvejaotuses:
— väikesed korterelamud (3–17 korterit) — 10 miljonit eurot,
— keskmised korterelamud (18–59 korterit) — 25 miljonit eurot,
— suured korterelamud (60 ja enam korterit) — 30 miljonit eurot,
— naabruskonnapõhine rekonstrueerimine — 10 miljonit eurot,
— kultuuriväärtusega muinsuselamud – 5 miljonit eurot.
Taotlusvoor avaneb septembris, selle täpsemast korraldusest teavitab EIS lähiajal. Rahastusotsused tehakse alates 2026. aasta jaanuarist.